Monthly Archives: Agustus 2012
REDUCAO DA POBREZA (HAMENUS KIAK) IHA TIMOR-LESTE
EXTRACTO ENTREVISTA EXCLUSIVA HO TELEVISAO TIMOR-LESTE
(1 de Agosto de 2012)
Ki’ak: Sa ida?
Kiak kah pobreza, situsaun ida nebe ema ida kah, familia ida kah, grupo moris ho iha tempo naruk no bele dait hosi aman ba oan no mos ba bei-oan sira.
Situasaun ki’ak ne’e halibur kondisaun oin-oin: ai-han la barak, hena uit-oan deit , osan la iha, uma la diak, isin la-diak kah moras bebeik no labele ba eskola atu hetan matenek.
Kondisaun hirak ne’e hakiak malu no habot malu. Katak karik hosi kondisaun hirak ne’e ema ki’ak la halo lakon ida kah rua, maka situasaun kiak sei iha nafatin hela deit.
Tamba ai-han la barak maka ema hamlaha hela deit; tamba hamlaha hela deit maka ema ne’e labele kaer servisu todan no labele kaer servisu iha tempo kleur maski servisu ne’e kaman. Tamba ne’e, tuir mai ema ne’e labele hetan ai-han no labele hetan osan hodi sosa ai-han, sosa hena, hadia uma, trata nia isin sai isin nebe diak kah isin nebe la moras bebik-beik no la bele ba eskola hodi hetan matenek.
Tamba hena uit-oan deit, maka ema labele troka hatais loron-loron no nune’e nia sei hetan moras bebeik. Bainhira moras bebeik, ema labele kaer servisu todan kah kaer servisu iha tempo kleur maski servisu ne’e kaman hela.
Tamba ema kiak ne’e laiha osan, maka nia labele sosa aihan, kah sosa hena kah, hadiah nia uma kah no kuidado nisa isin atu labele moras bebeik. No mos tamba laiha osan, maka nia labele la’o ba mai hodi buka servisu, labele haruka nia oan ba eskola.
Tamba hela iha uma nebe la diak maka ema ki’ak ne’e labele hases-an hosi moras oin-oin.
Nebe kondisaun sira ne’e hotu dada malu, hakiak malu no habot malu: ai-han la-iha, hamlaha; hamlaha labele kaer servisu todan kah kaer servisu iha tempo naruk maski servisu ne’e kaman; la kaer servisu, labele hetan ai-han no la bele hetan osan; la-iha osan labele hadiah uma, labele haruka oan ba eskola, labele kuidadu isin atu hases-an hosi moras oin-oin.
Hosi buat sira hotu iha leten, ita bele hateten katak ema ki’ak nia moris todan no mukit tebe-tebes.
Se maka hamosu kiak?
Kiak la-os destino ka sorte at (nasib tidak baik)! Kiak mosu hosi matan rua: ida, ema kiak ne’e rasik maka labele no lakohi sai hosi moris kia’k ne’e; rua, sociedade nebe ema kiak ne’e horik ba, la fo tulun, la lolo liman ba ema ema kiak ne’e hodi hases-an hosi moris nebe mukit no todan.
Ema bele ki’ak tamba nia rasik labele no lakohi hases-an hosi kiak wainhira nia lakohi kaer servisu (lakohi halo to’os, lakohi halai natar, lakohi hakiak animal nolakohi kaer servisu oin-oin nebe bele fo ai-han no osan atu nia labele hamlaha, atu nia bele hola hena,atu nia bele hadia uma, atu nia bele kuidadu nia isin, atu nia bele haruka nia oan ba eskola no seluk-seluk tan).
Hosi parte seluk, Sociedade nebe ema kiak horik ba bele hamenus no halakon kiak iha nia let no mos bele aumenta tan ema kiak iha nia let. Karik sociedade loke biban no lolo liman ba ema kiak, maka ki’ak bele menus no bele lakon, maibe karik sociedade ne’e la loke biban no la lolo liman, maka ema kiak nebe iha ona sei iha nafatin no sira nia oan no sira nia bei-oan sira sei sai mos kia’k: katak ema ki’ak sei aumenta. Maibe la’os sociedade tomak maka sei loke biban no lolo liman ba ema ki’ak sira: ema nebe hamrik iha sociedade ne’e nia oin, katak ema nebe kaer ukun iha sociedade ne’e (kah Estado) maka tenki loke biban no lolo liman ba ema kia’ak atu hamenus no halakon kiak iha sociedade nia let.
Maibe la’os Estado deit maka tenki hakas-an atu hamenus no halakon kiak iha sociedade nia let. Ema kiak rasik tenki hakas-an atu hases-an hosi moris kiak nebe nakonu ho todan no mukit.
Sa ida maka ema bele halo atu hases-an hosi kiak?
Ema bele hases-an deit hosi kiak bainhira kaer servisu hotu-hotu ho badinas: la fihir servisu ida, katak la hare servisu ne’e todan kah kaman, servisu ne’e mos kah foer tamba servisu hotu-hotu nebe nia halo, nia halo ba nia-an rasik. Katuas sira hateten: labele hateke ba servisu, maibe hateke ba nia folin: katak se hakarak moris hanesan liu-rai, tenki servisu hanesan atan.
Sa ida maka Estado bele halo atu hases ema kiak hosi moris nebe todan no mukit?
Iha sociedade ida hanesan ita nian, iha nebe kiak sai tiha ona kronik (katak tenki lori tempo narak atu hamenus no halakon), Estado la bele halo buat hotu, maibe tenki halo buat balun nebe importante tebe-tebes, hanesan:
- Edukasaun no treinamento
Edukasaun loke ema nia neon atu fihir servisu nebe han malu ho nia hakarak atu nune’e nia la baruk atu halo servisu ne’e; treinamento hasa’e ema nia knar iha nia servisu: katak ita tempo nebe badak nia bele hetan folin nebe as no diak hosi nia servisu.
- Justica Social
Justica social katak Estado tenki fo ba ema ida-idak buat nebe ema ida-idak nia precisa no hosik ema ida-idak hetan buat nebe ema ida-idak bele hetan ho nia servisu rasik (a cada um segundo as suas necessidades, de cada um segundo as suas capacidades). Ne’e katak Estado la fo buat hotu no buat hanesan ba ema hotu-hotu, maibe Estado bele fo deit buat nebe ema ida-idak nia precisa.
- Kuda solidariedade
Hori uluk kedas, ita nia sociedade iha solidariedade bot, maibe solidariedade ne’e hahu lakon uit-oan, uit-oan ona. Ne’e tamba ita hakruk ba ema hosi rai seluk nia hanoin no hakoak ema hosi rai seluk seluk hakarak. Ita nia bei-ala sira hosik hela hanoin no hahalok nebe ita la hetan iha Povo seluk-seluk iha mundo rai-klaran. Hanoin no hahalok hirak ne’e sira pahat (ukir) hela iha lia-fun hirak hanesan tuir mai: “matak ida-idak nian, tasak ita hotu nian”. Maibe ohin loron, ita la rona rona ona hanoin hirak ne’e no mos la hare tan ona hahalok hirak ne’e.
- Haburas demokrasia
Demokrasia la katak deit ema ida-idak bele bele koalia konforme nia hanoin rasik no hala’o hahalok konforme nia hakarak rasik. Ne’e foin demokrasia politika!
Maibe, demokrasi la’os iha politika deit. Demokrasi tenki pratika mos iha area Ekonomia, iha area Sosial no area seluk-seluk. Iha ekonomia, rumus demokrasia nebe katak “hosi Povo, ho Povo no ba Povo” maka tenki la’o duni. Katak: osan hosi Povo, gasta hamutuk ho Povo no fo fali ba Povo atu halo Povo nia moris labele todan bebik no mukit bebeik.
Demokrasia ekonomia katak mos, liu-liu, ema ida-idak bele moris tuir nia precisa no tuir nia kapasidade.
Konklusaun
Atu hamenus no halakon kia’ak iha ita nia sociedade, ema kiak rasik tenki servisu makas no Estado tenki fo tulun ba ema hotu-hotu liu-liu ba ema kiak sira. Hanoin no hahalok katak Estado maka tenki hasai ema hosi moris nebe todan no mukit la los no ikus mai bele Estado mos sai kiak hotu. Wainhira Estado mos sai ki’ak maka la iha tan dalan atu ita hotu hases-an hosi moris nebe todan no mukit.
Estado tenki hanoin katak “ba ema nebe hamlaha dala ida deit, bele fo etu bikan ida; ba ema nebe hakarak hamlaha bebeik tenki fo deit hare fini atu nune’e nia rasik bele kuda hare no bele han etu bebeik”.
Dili, 1 de Agosto de 2012
Lucas da Costa
Menciptakan Puisi Itu Mudah

